Pakendi detail: 50 tk / komplekt / hoidik, 1 komplekt / oppkott
Ettevalmistusaeg:

Sissejuhatus väravavõrku

19. sajandi lõpus oli Inglismaal jalgpallimatš.Pärast ründava meeskonna kiiret edasiliikumist ja lööki rõõmustasid mängijad ning kohtunik tunnistas värava kehtivaks.Kuid kaitsemängijad piirasid kohtuniku ümber ja karjusid, et pall lendas väravapostist välja ja sellele ei tohiks väravat määrata.Kas pall sisenes väravasse?Selgus, et tollastel jalgpallimängudel värava taga võrku ei olnud ja värav löödi.Pall on üldiselt kiirustav ja kiire ning raske on hinnata, kas see on väravasse jõudnud.Kui mõlema poole mängijad vaidlesid ja kohtunik ei osanud selgelt seletada, jooksis väljakule kalastustarvete tehase omanik, kelle nimi oli Bao Erji.Ta hoidis süles kalavõrku.Nii jääb löödud pall kalavõrku kinni ning vaidlusi selle üle, kas värav lüüakse või mitte, ei teki.Mängijad ja kohtunikud kiitsid tema ettepaneku heaks ning mõlemad pooled riputasid kohe oma kalavõrgud üles ja jätkasid mängu.Nii näeb isegi publik, kas värav lüüakse või mitte.See meetod lahendab suure probleemi, mille üle on jalgpallimängudes raske hinnata, kas värav lüüakse või mitte.1891. aastal kiitis Inglismaa jalgpalliliit ametlikult heaks võrgu riputamise eesmärgi ja see on kasutusel tänaseni.